Tahate naerda?
Ikka tahate.:D
Niisiis täna sain ma oma elu ESIMESE "1". Ja kui te vaid teaksite millest. Minu kõige tugevam külg: Eesti keel.:D Olid mingid võõrsõnad + etteütlus, aga kui ma juba eesti keelt ei oska, siis ammugi ma ei oska ma võõrsõnu kriblada:) Ma ei taha teada, kui punane see vihik võib olla, aga samas ootan, kui vihane võib õps olla, sest pole veel siiamaani ühtegi õpsi surmvihasena näinud. Aga jah..selleks pean ootama Esmaspäeva! :)
Milligeipärast arvas täna üks inimene, et täna kirjutan ma kindlasti blogi. Ma ei tea, kust ta küll selle võttis, aga täna oli mul tegelt suht suur tahtmine jälle midagi mõtetut kirjutada.
Täna väitis mulle üks inimene, et ma ei taha temaga enam suhelda. Imelik aga sisimas mõtlesin ma täpselt sama, ainult vastupidi. Ma tõesti tahan suhelda, aga vahepeal ma ei saa, ja ma ei oska ka koguaeg. Ütlen jälle midagi lolli või teen midagi valesti ja siis olen ma jälle nagu mingi ÜberFreek. Ma tõesti hoolin kõigist lähedastest, kes mu ümber on ja palun vabandust, kui ma vahepeal nähvan või siis olen ülbe, või ei mõista teid, aga ma ei mõista veel korralikult iseennastki ja siis on raske kedagi teist mõista. Jahm, elu on ainult siis raske, kui sa selle ise raskeks elad ja mina olen oma elu vist praegu raskeks elanud, aga ma tean et see kõik läheb varsti mööda ja siis on jälle kõik OK nagu alati.:)
Tänane õhtu on möödunud õppides. Olen praktiliselt terve õhtu raamatute ja vihikute taga istunud ja ma siiamaani ei tunne kõiki riike. Homme pean siis hindele peaaegu kõik maailma riigid, ja nende pealinnad kaardi peal näitama ja uskuge mind see pole üldse kerge. Vähemalt minusugusele tumba-jumbale küll mitte. Aga tuubin veel ja proovin homme hea hinde saada:)
By.
No comments:
Post a Comment