Mida rohkem usaldust ja armastust sa annad, seda rohkem sa tagasi saad!

Tsau!

Sai siis veits blogi uuendatud disaini poole pealt. Loodan, et meeldib:).

Täiega suur unekas on peal, istun voodis aga magama ei viitsi veel minna. Homme on siis minu väiksel kallil õekesel sünnipäev. Mis sest, et me pidevalt kakleme ja näägutame üksiteise kallal, on ta mulle ikkagi väga kallis ja armas inimene. Ei kujuta ettegi, milline oleks elu ilma temata.:)
Õues oli kuidagi soe täna, noo kohe tõsiselt soe. Soojem isegi kui koolimajas. Harjumatu oli kohe, sest viimasel ajal on nii külmad ja sombused ilmad, aga tore, kui vahel päike jälle paistab.
Ja siis nalja ka veel. Ühes eelmises postituses kirjutasin, et sain eesti keele töö "1". Läksin siis mingi päev parandma(ei mäletagi, kuna täpselt), aga arvake ära mis ma sain?:D.......Sain "2" :D. Parem ikka kui 1.:)

Aga nüüd ma arvatavasti magama:)

By.

Hey!

Täna on siis Teisipäev, on sügis ja Mirjamil on jälle must masnedus kaelas. Ma nii lootsin, et see sügis seda ei tule, aga nagu näha siis see tõhk otsustas ikka välja ilmuda. Enesetunne on hetkel nii enam vähem -100 millegagi...Ok, nii hull ka vist ei ole, aga ega sealt palju puudu ka ei jää. Ma lihtsalt ei oska enam, ei oska eldada, ega olla, ma ei oska isegi enam midagi teha või öelda. Ajan mõtetut loba millest 99. 9% ise ka aru ei saa. Elu on nõme! Täna keerasin jälle ära, nagu mul maseka korral tavaks on. Bussi oodates hakkasin tantsima, ja vähe mitte normaalselt. Tunnen kaasa kõikidele inimestele, kes minust selle 20 min jooksul mööda läksid sest see tantsimine mida nad nägid, oli ikka väga jube. Vähemalt sain nüüd selgust et tantsimisel on kriips peal, mitte igaveseks, aga tantsijaks ma küll enam saada ei taha.
Ja veel. On 2 võimalust. Kas mina ei oska inimestest hoolida, või teised inimesed kasutavad mind lihtsalt ära ja mängivad minuga. Ma kaldun arvama esimese varjandi poole, aga ka teine pole välistatud. Ma ei saa enam teistest inimestest aru ja ammugi ei saa ma aru enam iseendast. Peab vist jälle iseenda avastamisretkele minema, kui ainult viitsiks. Silmade all on jubedad tumedad poolkuukaared. Näen välja nagu mingi freek, ja siis pole ime, et mind imelikult vaatatakse.
Kirjutaks, veel ja veel ja veel, aga ma ei viitsi, lähen voodisse ja mõtlen oma musti mõtteid edasi. Seniks aga olge teie kõik tublid, kes te mu väikest blogi viitsite lugeda ja palju päikest teie kõigi ellu!


Cause
            You
                    Can
                             Bandage
                                              The Demage,
                                                                        But
                                                                               You
                                                                                       Never
                                                                                                   Really
                                                                                                                Can
                                                                                                                        Fix A Heart!



By.

Snowflakes are On of Nature`s most Fargile things but just look What they can do When they stick Together!

Ttsau!

Homme jälle kool. Ma vist ei viitsigi midagi täna kirjutada, tean et olen laisk:).

Selleasemel lisan mõned pildid. (:

Mõned pildid siis Retsist.:)

Ei Kommenteeri! Aga näod mulle meeldivad:)

Friendship!

By.

Ma ei ole tegelikult üldse laisk. Ma lihtsalt ei viitsi :D

Vott niii.
Tahate naerda?
Ikka tahate.:D

Niisiis täna sain ma oma elu ESIMESE "1". Ja kui te vaid teaksite millest. Minu kõige tugevam külg: Eesti keel.:D Olid mingid võõrsõnad + etteütlus, aga kui ma juba eesti keelt ei oska, siis ammugi ma ei oska ma võõrsõnu kriblada:) Ma ei taha teada, kui punane see vihik võib olla, aga samas ootan, kui vihane võib õps olla, sest pole veel siiamaani ühtegi õpsi surmvihasena näinud. Aga jah..selleks pean ootama Esmaspäeva! :)

Milligeipärast arvas täna üks inimene, et täna kirjutan ma kindlasti blogi. Ma ei tea, kust ta küll selle võttis, aga täna oli mul tegelt suht suur tahtmine jälle midagi mõtetut kirjutada.

Täna väitis mulle üks inimene, et ma ei taha temaga enam suhelda. Imelik aga sisimas mõtlesin ma täpselt sama, ainult vastupidi. Ma tõesti tahan suhelda, aga vahepeal ma ei saa, ja ma ei oska ka koguaeg. Ütlen jälle midagi lolli või teen midagi valesti ja siis olen ma jälle nagu mingi ÜberFreek. Ma tõesti hoolin kõigist lähedastest, kes mu ümber on ja palun vabandust, kui ma vahepeal nähvan või siis olen ülbe, või ei mõista teid, aga ma ei mõista veel korralikult iseennastki ja siis on raske kedagi teist mõista. Jahm, elu on ainult siis raske, kui sa selle ise raskeks elad ja mina olen oma elu vist praegu raskeks elanud, aga ma tean et see kõik läheb varsti mööda ja siis on jälle kõik OK nagu alati.:)

Tänane õhtu on möödunud õppides. Olen praktiliselt terve õhtu raamatute ja vihikute taga istunud ja ma siiamaani ei tunne kõiki riike. Homme pean siis hindele peaaegu kõik maailma riigid, ja nende pealinnad kaardi peal näitama ja uskuge mind see pole üldse kerge. Vähemalt minusugusele tumba-jumbale küll mitte. Aga tuubin veel ja proovin homme hea hinde saada:)

By.

Hey Hey Hey!

Imelik on olla, sest energiat on veel nii palju. Tavaliselt sellel kellaajal  olen ma juba ramp väisnud ja ei jõua enam mitte midagi teha. Täna on aga kõik vastupidi...kuigi pean tõdema, et laisaks olen ma küll jäänud, aga mis siin ikka. Täna õhtul jõuan vist üle pika aja veits trenni ka teha, kuhugile peab selle energia ju ära kulutama:D.

Päikest.(#)

By.

:)

Tsauka!

Jube, kuidas kool võib väsitada. Kõigest 2 nädalat koolis käidud ja ma olen juba nii väsinud. Ei tea, kuidas ma ülejäänud nädalad vastu pean, sest vaheajani on veel päris kaua aega. Kui ma ei eksi siis 5 nädalat. Õppida on ka suht palju, aga kõike raskem hetkel ei ole, õnneks.

Niisiis reedel oli  rets. Mingi hullem õli ja kalateema oli:). Hommikul kogunesime purskaevu juurde ja siis seal panti meile küüslauk ja mingi räim kaela. Pidime päev otsa selle räimega ringi käima. Õpsidele ei meeldinud see räimne hais absoluutselt. Siis pidime jooma kalamaksaõli, mis oli vastikum, kui ma mäletasin. Lapsepõlves see maitse küll nii hull ei tundunud. Pidime veel viinereid õliga täitetud kausist päästma, ilma käte abita ja see oli kaa suht naljakas:). Pidime igasugusi asju veel tegema, aga ma ei viitsi nendest pikemalt rääkida. Õhtul oli siis pidu..jahm, sellest ma rohkem ei räägikski.

Sorry, ma tean, et mu tekst tundus väga seosetu ja imelik, aga ma ei oska hetkel kirjutada, tegelikult ei oska ma hetkel mitte midagi teha. Olen päev otsa ainult voodis praktiliselt istunud ja telekat vaatanud. Nii palju oleks vaja teha, aga ma ei viitsi, ei taha, ei suuda, ja ei oksa ka. Peaks ära magama minema, aga kui ma voodisse lähen, siis mul lihtsalt ei tule und. Ei tea, kas see suvine jama hakkab jälle pihta, kui ma öösiti magada ei saa, ja siis magan terve päeva maha. Praegu ma seda küll teha ei saa, sest ma pean juba homme hommikul jälle 5.30 ülesse tõusma ja kooli minema, kuigi üldse ei taha.
Oehh, elu on raske....aga tegelikult ei ole ka, kõik on minu enda süü, et ma selle nii raskeks elan.

Aga lõpetuseks lisan ühe pildikese, mis mulle meeldima hakkas:)

Päikest!

By.

Tsau!

Räägin hästi lühidalt, sest ma ei viitsi pikka teksti kirjutada:)

Elasin esimese septembri üle ja esimese koolipäeva ka. Tunnid olid lühendatud, sest süüa me ei saanud, alates esmaspäevast hakkame saama:). Neljapäeval oli parim bussisõit eales, kuigi vahepeal oli siuke tunne, et selle bussiga me sinna mudaauku jäämegi:). Lömastasin selle bussisõidu käigus veits kooki, vägapalju kannatada ei saanud.  Viimasel ajal on mingi hullem väsimus koguaeg, tahaks ainult magada. Kirjutaks veel, aga ma ei viitsi, ma tean, et ma olen laisk, aga ma ei viitsi. Parem lisan pilte loodusest :)