Minuni on ka vist see sügisväsimus ja masendus jõudnud. Viimased 2 päeva olen ainult voodis vedelenud. Mitte midagi ei viitsi teha, ega taha...pole tuju.
Vaheaeg hakkas ka lõpuks...aga seda ei saa vist vaheajaks nimetada, sest lihtsalt niipalju asju on vaja teha, autokool, ja siis muud õppimised, esitlus, töödeks õppimised ja raamatu lugemised vaja teha, aga üldse ei viitsi enam, ei taha, ei suuda. Vähem kui 2 aastapärast on see kõik läbi...õnneks ja siis, mis ma siis teen?....
Reedel käisime saatkonnas, naiskade õhtu oli...suht tore õhtu oli, aga lõpp vajus ära. Tõmbasin oma näpu ka katki...ja nüüd valutab hullemalt, aga noo mina ikka oskan:)
Reedel käis koolis mingisugune Ungari bänd...suht vinge kontsert oli, eriti see räppimise osa.
******
Sa arvad, et sa oled kellegile tähtis, kui sulle kurdetakse mingit muret, kui sinuga tahetakse koos olla ja näidatakse, et sinust hoolitakse, aga kui sa selja ringi keerad siis näed tegelikult, et sind pole kellelegi vaja. Kedagi teist ei huvita, mida sa teed, või kuidas sul olla on ja kui sa oma muret kurtma lähed siis keegi ei mõsita sind ja ega ei taheta sinu muredega tegeleda ka, sest eks kõigil ole omad mured. Sa arvad, et sind peetakse sõbraks, aga tegelikult oled sa lihtsalt üks tühikoht kellegi teise elus, keda on siis hea võtta, kui enam kedagi teist ei ole. Sa ei ole mitte keegi, sa lihtsalt eksisteerid...
By.
No comments:
Post a Comment