Uskumatu, et ma oma blogi nii alustan, aga elu on ikka kohutav! Tegelt elul endal pole midagi viga, aga need haigused käivad juba närvidele. Pea valutab 24/7, kurk samamoodi, ja siis veel põlved ja jalad kaa...tunnen ennast nagu mingi sant....ei tegelt hakkan vist surema, pean vist sobivat kirstu googeldama hakkama. Ma loodan , et asi nii hull ka ei ole(tegelikult ei olegi), sest ma loodan(kavatsen) järgmised 20 päeva elus püsida, kui need läbi siis võin sussid püsti visata:)

Eelmisest nädalast ei viitsi ma eriti rääkida. Kõiki hindeid sain, 1 vist kahjuks ei saanud. See nädal peab jälle hakkama kontrolltöid vastama -.-. Kohe üldse ei viitsi. Nädalavahetus on ka suht jube. Reede õhtul läksin mingi kuuest magama, magasin kella poole kümneni vist. Uuesti jäin magama vist pool 2, see ka tänu sellele et läpaka aku sai tühjaks. Laupäeval äratus kell 9. Siis oli viljandisse minek, võike shoping võinii. Siis peale viljandi käiku Tõrvasse kontserdile, et Retsensiooni kirjutada saaks. Enesetunne oli suht kohutav, aga ellu jäin. Siis tulin bussiga koju tagasi, natuke aega kodus ja siis oli Tartusse minek, mingi imedeöö värk oli. Omg, inimesi oli nagu mega palju, pole õrna aimu mida nad sinna otsima läksid, sest hinnaalandused olid ainult mingi 20%, või 10%, mõnes üksikus kohas oli rohkem. Täna ärkasin ka juba mingi kell 12 ja uni on siiamaani täiega peal. Homme jään ma küll koolis tunni ajal magama:)

Ilusat 3. adventi kõigile!

BY.